Tulevikuõppe vajaduste üle arutlevas debatis pakkusid haridusentusiastid muuhulgas välja töövihikute ära kaotamise, rohkemate praktikute kaasamise õppetöösse ja laste individuaalsuse suurema toetamise.
Sel nädalal toimuvates MATIK-veebinarides arutletakse lõimitud õppe vajaduse üle ning näidatakse praktilisi võimalusi MATIK-vahendite ja võtete lisamiseks koolitundidesse. MATIK (STEAM) tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat ühendamist.
Heateo Haridusfondi esindaja ja tarkvarafirma Insly asutaja Risto Rossar ütles veebinari esimesel päeval MATIK-õppe vajaduse üle arutlevas debatis, et praegune koolisüsteem on meeletu ajaraiskamine, kus on palju ruumi efektiivsuse tõstmiseks. “Kui anda valida lastele, kas avada töövihik või teha programmeerimisülesandeid, siis nad kindlasti valivad viimased,” rääkis koolides programmeerimist õpetanud Rossar. “Töövihikud võiks üldse ära keelata, sellega vabaneks õpetajatele palju aega millegi muuga tegelemiseks, sest internetikeskkondades leiduvate ülesannete vastused kontrollitakse automaatselt ära.”
Arendavaid mänguasju maale toova Insplay tegevjuht Andres Sirel ütles, et digitaiplikkus ja loovus on väga olulised tulevikus hakkama saamiseks. Sirel näeb oma kahe tütre näitel, et õpikeskkond saaks olla palju loomingulisem, võiks teha rohkem eksperimente ja praktilisi ülesandeid, kus lapsed saavad ise lahendusi välja mõelda. “Koolidel võiks olla oma majasisene MATIK-mentor, kellel oleks juhtkonna poolne tugi ning kes oleks eestvedaja eksperimentide ja praktiliste vahendite kasutusele võtmisel ning õppekavade lõimumise arendamisel,” rääkis Sirel.
HITSA Innovatsioonikeskuse seire projektijuht Marit Dremljuga-Telk ütles, et selleks, et MATIK-lähenemine saaks laiemalt kanda kinnitada, oleks oluliseks suunanäitajaks kindlasti õppekava arendus, mida tuleks teha julgemalt ja kiiremalt ning erinevaid osapooli kaasates. “Väga palju sõltub kooli hoiakust ja suhtumistest. On juba palju koole, kes ei kasuta klassikalist lähenemist, vaid on valmis eksperimenteerima,” lausus Dremljuga-Telk. “Kui selline MATIK-suhtumine saaks hoogu juurde, võiksime olla väga edukad tulevikutegijate ettevalmistamisel.”
Laste loovuskiirendi VIVITA asutaja ja tegevjuht Mari-Liis Lind ütles, et tavapärased 45-minutilised tunnid võiks üldse ära kaotada ja selle asemel teha teemapäevi või teemanädalaid. See annaks lastele võimaluse end ühe teemaga sügavuti kurssi viia ja siis hakata teemade vahel seoseid looma, selgitas Lind. “Oluline on ka muuta haridussüsteemi nii, et see toetaks iga lapse individuaalset õpiteekonda,” rääkis ta. “Praegune koduõppe periood näitab, et tegelikult on võimalikult muudatusi teha väga kiiresti, me näeme, et õppida on võimalik teistmoodi kui seni.”
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaspetsialist Imbi Henno nentis, et PISA analüüsid näitavad, et laste loomingulisus ja kriitiline mõtlemine pole nii hästi välja arendatud kui võiks ning see võib olla ka põhjuseks, miks pole inseneeria ja täppisteaduste erialadel piisavalt palju edasiõppijaid. “Juba esimesest klassist peale peaks hakkama lapses neid omadusi arendama,” rääkis Henno, lisades, et õppe individualiseerimine ongi praegu haridusministeeriumi prioriteet.
Tervet teisipäevast veebinari vaata siit. Lisaks debatile nägid osalejad ka vahvat LEGO klotsidest sillaehituseksperimenti, mis demonstreeris esmapilgul hapra ehitise üllatavat vastupidavust.
Tasuta MATIK-veebinarid toimuvad veel 29. ja 30.04 kell 11-12, pakkudes uusi ideid koolitundide ja koduõppe värskendamiseks.